Solanum melanocerasum L.
Mustik-maavits (Võlumari) - Solanum melanocerasum.
0,02 g = umbes 50 seemet.

Mustik-maavits - Solanum melanocerasum.
See haruldane tumedaviljaline maavits pärineb Lääne-Aafrikast, kuid kasvab ja viljub suurepäraselt ka Eesti tingimustes!
Hooldus on sarnane maguspipra hooldusega.
Teda on soovitav kasvatada ette istikutest, kuigi võib mai lõpus külvata kohe avamaale, kuna on üsna kiirekasvuline.
Taim on 1 m kõrge. Marjad on üsna suured: läbimõõt 1-1,7 cm.
Maitselt on nad mõrkjad, toorelt neid ei sööda. Loomulikult tekib küsimus: milleks siis on sellist marja?
Siin aga avaneb peamine mustik-maavitsa peamine saladus: tema viljad puistatakse üle suhkruga ja kasutatakse piruka täidisena. (Lääne-Euroopa perenaised on temast vaimustunud, rääkides sellest, et marjade maitse meenutab mustikat, aga samas ei jäta mingeid plekke).
Eriti oluline ja meeldiv on see fakt, et mustik-maavits on väga kiirekasvuline ja saagikas (valmib 75 päevaga).
Agrotehnika: külvatakse istikute saamiseks märtsi keskpaigas 0,5 cm sügavusele. Taimed istutatakse avamaale mai lõpus – juuni alguses (võib külvata seemned mai lõpus otse avamaale).
Istutusskeem: taimede vahekaugus 35 cm, reavahe 40 cm. 


 

Solanum melanocerasum Mustik-maavits

Eng.: Wonderberry, Garden huckleberry, Mexican garden berry. Bot. syn.: Solanum guineense, Solanum nigrum var. melanocerasum (All.) Dunal.